Tähelepanekuid linnaelust

Seal kusagil asetseb sibulaselver. Esialgu naersin selle üle.
Teinekord kui olin seisnud juba 15 minutit järjekorras ja nägin maailma kõige flegmaatilisemat kassapidajat ning mu sõõrmetesse imbus krasnaja moskva koledam kasuõde, hakkasin mõistma.
Tjah...

Sõitsin kord trolliga hommikul koju ja seal vahtis asjalikult ringi üks korrumpeerunud poliitiku näoga reisisaatja.
Ausa näo järgi poleks talle osanud muud ametit pakkudagi.
Mine tea, ehk ongi tema see tõeline rahva teener.

Jalutasin poodi ja enne poe ust taara automaadi ees pidasid kaks parmu ülitõsist arutelu teemal, miks kolmas impeerium jäi vallutamata. Ma arvan, et lõhna järgi otsustades ei tekigi selles ühtki küsimust.... et miks....

Õhtuti kuuleb läbi maja seinte kusagilt mingit venekeelset mölinat ja kellelgi telekas mängib. See ei häirigi mind, sest tean, et võin alati oma kitarri võimendile muusika taha ühendada ja poolt maja terve öö üleval hoida - kui vaid peaksin oma enesekontrolli kaotama.

Tänavad on täis paksu lund ja abitult pingviinina ringi siblivaid vanamutikesi, kes mulle alatasa ette jäävad. Ja siiski jooksevad nad ummisjalu Savisaare poolt hääletama. Kas pole mitte imelik?

Bussides sõidavad vilavate silmadega ja päti näoga noored nolgid.

Linnas on kõigil pidevalt kiire aga ometigi jäävad nad mulle ette ja jalgu. Siiski näen vähe naeratusi. Üks neiu, kes mulle vastu jalutas - ta nägu selgines nähes minusugust võõrast. Ma ei naeratanud, olin halvas tujus...
ja nüüd ta mõtleb, et inimesed võiks rohkem naeratada...

Õhtuti kui tõmban köögis oma viimase suitsu, näen vastasmaja aknast jälle seda sama maika särgis vanameest, kes askeldab oma köögis nii hilja, et ma ei julge kellagi vaadata.

Ma ei näe siin taevast - tean, et ta on kusagil olemas.

Ja öösiti üksi koju komberdades maandun pehmete patjade ja tekkide vahele ja vaikus võtab maad.
Öö hulgub mööda tänavaid ja pimedus sahiseb kauguses, seal kusagil majade taga ja varjude vahel. Aeg ei seisa vaid lippab edasi...

Kui lumi kord ära sulab, jalutan randa ja vaatan üle lahe peegelduvat lampide merd...