Unine hommik ja möödunud õhtud mingis segases reaalsuses. Siin ma olen. Komistanud saja asja otsa, mis ootavad veel tegemist. Ei tea, millal jõuan. Küll kuidagi. Soovin, et suudaksin rohkem, et mind jaguks veel rohkematele asjadele. Peaksingi minema end kloonima vist, et oleksin kahes-kolmes kohas korraga. Jube mõnus oleks. Ja kui ma ei jõuagi kõike ega kõikjale? Mis saab siis? Võibolla polegi vaja.
1 comment:
elu ongi juba üks valikute jada
Post a Comment