Päiksetolmust kuldne
on su väike tuba
ja kuldne on su selge pilk -
jääda mul palun luba.
Pehmed on su käed -
liigagi...
Oled mu mõtteis.
Kas sa siis ei näe,
tulevik seisneb ju meis.
Päikest vaadates
mu silmad põlevad
ja põleb leek südames,
sest aeg on möödumas.
... ja kõik peatub selles
hetkes siin, mil hoiame
üksteisel käest.
Hinges oleme me üks,
kuid unustame.
Kas kunagi me veel
need sõnad leiame,
kas homme veel
päike on me teel...?
No comments:
Post a Comment