...aga sa räägi minuga,
räägi mõtetes
või sõnadeta.
Hüüa vihmas, tormis,
sügistuulte huulil
ja kolletunud lehtede
keelil.
Vaiki suvelõõsas
ning uinu talves.
Ava silmad kevadpäikeses,
laula ta heli's.
Ja sa räägidki,
hüüad mu poole
ning vaikid siiski...
vahetevahel.
Päikesekiirtes tantsib,
kaigub su hääl,
laulad veelgi
kui Pegasus taeval
ja raugeb päev.
Su huuled ei liigu,
kuid tormide lennus
ekslevad pilgud.
Loen välja, mis meeltes.
Aga kui vaikidki,
jää kasvõi tasa -
räägid siiski.
Ainsana sinust
aru ma saan...
No comments:
Post a Comment