Peegeldus

Pimedus minu sees
sai sulle majakaks
ja ainus valgus on säde,
millest loodud universum

Olen kui vaikne öö
ja sina kirgas päev.
Kõnnime endist mööda,
teineteist hüüdes.

Olen su pegeldus
virvendavas ao udus.
Sirutan koidikul käe,
ent sa ei näe -
teisel pool teed oled veel.

Ei näinud ka mina sind.
Hüvastijätuks sirutasin käe,
millest haarasid siis
kui olin juba läinud